Kergekäeline lapsendamine ei ole lapse huvides

Marta on 7-aastase Sandra ema. Viis aastat tagasi suri Sandra bioloogiline isa. Aasta pärast Sandra isa surma tutvus Marta oma tulevase abikaasa Indrekuga. Marta võttis abiellumisel Indreku perekonnanime ja Indrek avaldas soovi lapsendada Marta tütar Sandra. Ühise perekonnana elati koos veel kolm aastat. Sandra kutsus Indrekut oma isaks. Pärast Marta ja Indreku lahkuminekut teatas Indrek, et kuna nende abielu on läbi, ei soovi ta enam Martast ega Sandrast midagi kuulda. Ühtlasi tahab Indrek lapsendamisest loobuda.

Loe lisaks

Miks on oluline lapse bioloogilise isa kanne sünnitunnistusel?

ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikli 7 kohaselt registreeritakse laps kohe pärast sündi ning sünnihetkest alates on tal õigus nimele, õigus omandada kodakondsus ja võimaluse piires ka õigus tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud. Eesti on nimetatud konventsiooniga ühinenud, seega kohustatud konventsioonis toodud õigused tagama igale Eestis elavale lapsele.
Loe lisaks

Hakkad abielluma aga ei suuda otsustada, millist varasuhet valida?

Kui pulmapäev on paigas, tuleb tulevastel abikaasadel lisaks peokohale, toitlustusele ja bändile otsustada, milline varasuhe hakkab kehtima nende abielule. Vastava valiku peavad abiellujad tegema abiellumisavalduse täitmisel. Millist varasuhet valida ja kuidas on tagatud perekonna ühise eluasemena kasutatava eluruumi kaitse erinevate varasuhete puhul?  
Loe lisaks

Täiskasvanud laste kohustusest pidada üleval oma vanemaid

Eesti Päevalehe palvel andsin kommentaari loole, mis puudutab täiskasvanud laste kohustust pidada üleval oma vanemaid. Seoses ühiskonna vananemise ja hooldekodu kulude suurenemisega, kasvab lähitulevikus sarnaste vaidluste arv ilmselt veelgi. Ülalpidamiskohustuse täitmisest saab täiskasvanud lapse vabastada ainult kohus.
Loe lisaks

Arhiiv