Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad perekonnaseaduse kohaselt laste põlvnemisest (Vaata perekonnaseadust SIIT). Laste sünniakti kantud vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused ning ühine hooldusõigus. See tähendab, et mõlemal vanemal on õigus ja kohustus hoolitseda laste heaolu eest ja otsustada lastega seotud asju. Ühist hooldusõigust omavad vanemad peavad tegema omavahel koostööd ja otsustama laste elu puudutavaid küsimusi ühiselt. Seda sõltumata sellest, kas vanemad elavad koos või eraldi.

Ekslik on arusaam, et olukorras, kus lapsed jäävad pärast lahkuminekut elama ühe vanema juurde, tekib viimasel õigus edaspidi otsustada laste elu puudutavaid küsimusi ainuisikuliselt või lapsi teiselt vanemalt „ära võtta“. Nii see kindlasti ei ole. Vanemate ühine hooldusõigus säilib reeglina ka siis, kui vanemate kooselu või abielu lõpeb. See tähendab, et isegi, kui vanemate omavahelised suhted on lõppenud, peavad nad ühiselt arutama ja otsustama laste elukorraldusega seotud küsimusi - valima lastele ühiselt perearsti, lasteaia, kooli, huviringid jms ning tegema omavahel laste huvidest lähtuvalt koostööd. Lapsi ei saa niisama teiselt vanemalt „ära võtta“ ka lastest lahuselav vanem.

Ühist hooldusõigust saab ühe vanema avalduse alusel lõpetada ainult kohus. Lapsi ei saa teiselt vanemalt lihtsalt ära võtta. Kehtiva Riigikohtu praktika kohaselt peavad ühise hooldusõiguse lõpetamiseks esinema vanemate vahel sedavõrd tõsised erimeelsused lastega seotud küsimuste otsustamisel, millised tingivad laste huvidest lähtuvalt vajaduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks osaliselt või täielikult. Seda näiteks olukorras, kus vanemad ei suuda omavahel kokku leppida laste elukohas, koolivalikus või mõnes muus olulises küsimuses. Üldjuhul, ei lõpeta kohus vanemate ühist hooldusõigust, kui tekkinud erimeelsust on võimalik lahendada muul viisil.

Kohtul on võimalik teha vanemate hooldusõiguses muudatusi ka siis, kui üks vanem ei suuda tagada lastele turvalist kasvukeskkonda ning laste kehaline, vaimne või hingeline heaolu on ohus. Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamise aluseks võib olla ka see, kui üks vanem lihtsalt ei tunne oma laste vastu huvi juba pikemat aega ega soovi nende elus vanemana osaleda.

Ühise hooldusõiguse lõpetamisel lähtub kohus eestkätt laste huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut lapsi kasvatada, hingelist seotust lastega ja senist pühendumist laste eest hoolitsemisele ning laste tulevasi elamistingimusi. Ka laste enda vabalt kujunenud tahet võtab kohus lahendi tegemisel arvesse. Isegi, kui kohus lõpetab vanemate ühise hooldusõiguse osaliselt või täielikult, jääb vanemal ja lapsel alles vastastikune õigus isiklikult suhelda. Seega, kui teine vanem ei ole just lapsele kuidagi ohtlik, on laste äravõtmisega ähvardamine sisutühi, ega too kaasa soovitud tagajärge.

Perepesa on kogukondlik ennetus- ja peretöökeskus, lapseootel ja eelkooliealiste lastega perede kohtumispaik, mis aitab vanemluse maailmas orienteeruda - lapsevanemaks õppimise ja kasvamise koht. Aeg-ajalt kerkivad Perepesades üles ka perekonda puudutavad õigusalased küsimused. Meil on väga hea meel ja oleme väga tänulikud, et Eesti Advokatuuri pikaaegne perekonnaõiguse komisjoni esimees vandeadvokaat Katrin Orav on nõus vastama Perepesades esile kerkinud küsimustele edaspidi artiklitesarja "Perekonnaõigusest peredele" raames. Artiklitesari valmib koostöös Perepesade ja Lapse Heaolu Arengukeskusega.