Laste huvid - kas sisutu sõnakõlks?

Katrin Orav - Lugemist

Kommenteeri

Lastekaitseseaduse kohaselt tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest.

Millised tegevused ja otsused on ühe vanema hinnangul lapse huvides ja millised mitte, sõltuvad kahjuks sageli sellest, millised on selle vanema enda huvid ja eesmärgid pärast vanemate omavaheliste suhete lõppemist. Põhimõttest lähtuda alati laste parimatest huvidest, on saanud tänaseks justkui sisutu sõnakõlks, millega üritatakse õigustada kõiki tegevusi, sealhulgas neid, mis ei ole kooskõlas ühegi seaduse ega muu õigusaktiga. Vastupidiselt võivad sellistel tegevustel olla lapse jaoks pöördumatud negatiivsed tagajärjed.

Harvad ei ole kahjuks need juhtumid, kus pärast vanemate kooselu lõppemist kasutatakse just lapsi vahendina teisele vanemale kättemaksmiseks – vanem lülitatakse lapse elust täielikult välja või võetakse kasutusele muid alatuid meetmeid väites, et selline tegevus on justkui lapse huvidest lähtuvalt õigustatud või vajalik.

Loomulikult on olukordi, kus vanema õiguste piiramine ongi lapse huvidest lähtuvalt põhjendatud, kuid need on pigem erandid. Üldjuhul on lapsel õigus ja tema huvides olla hoolitsetud ja armastatud oma mõlema vanema poolt. Ühtlasi on igal lapsel õigus turvalisele ja rahulikule kasvukeskkonnale. Meedias vanematevaheliste ja last puudutavate erimeelsuste klaarimine on selgelt lapse huve kahjustav tegevus. Endise elukaaslase või abikaasa hävitamine laste kaudu on lubamatu.

Milline roll on nendes vaidlustes vanemaid esindavatel advokaatidel?

Laste hooldus- ja suhtlusõiguse vaidlustes peab advokaat selgitama oma kliendile, millised on tema õigused ja kohustused pärast vanemate kooselu lõppemist ning millised on lapse õigused. Lähtuvalt lapse õigustest on võimalik hinnata, milline tegutsemisviis on lapse huvides ja milline mitte. Advokaat ei tohi aidata kaasa lapse õiguste rikkumisele või tegevusele, mis lapse huve ilmselgelt kahjustab. Advokaat ei ole kohustatud tegema kõike, mida tema klient nõuab või soovib.

Eesti Advokatuuri Eetikakoodeksi kohaselt juhindub advokaat õigusteenust osutades seadusest, advokatuuri organite õigusaktidest ja otsustest, kutse-eetika nõuetest, samuti headest kommetest ja tavadest ning oma südametunnistusest

Lisa kommentaar

Email again: