Kuidas kooselu lõppemisel lahendada lastega seotud elukorraldus
Kelle poole pöörduda, kui teise vanemaga kokkulepete sõlmimine last puudutavates küsimustes (elukoht, haridusasutus, suhtluskord) ei ole võimalik?
Mis on hooldusõigus ja suhtlusõigus?
Kelle poole pöörduda, kui vanem ei toeta last rahaliselt ja elatise osas kokkuleppe sõlmimine ei ole võimalik?
Mida teha, kui pärast teise vanemaga kohtumist on laps stressis, ebaviisakas või lausa vägivaldne, ründav ja süüdistav minu vastu?
Mida teha, kui teine vanem ei võimalda lapsega suhelda ja kohtuda?
Mida teha, kui laps ise ei soovi väidetavalt suhelda ja on tõrges teise vanema suhtes?
Kui suurt elatist küsida, kui lapsevanemate teed on läinud lahku?
Laste huvid - kas sisutu sõnakõlks?
Lastekaitseseaduse kohaselt
tuleb kõigi last
mõjutavate otsuste vastuvõtmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest.
Millised tegevused ja otsused on ühe vanema hinnangul lapse huvides ja millised mitte, sõltuvad kahjuks sageli sellest, millised on selle vanema enda huvid ja eesmärgid pärast vanemate omavaheliste suhete lõppemist. Põhimõttest lähtuda alati laste parimatest huvidest, on saanud tänaseks justkui sisutu sõnakõlks, millega üritatakse õigustada kõiki tegevusi, sealhulgas neid, mis ei ole kooskõlas ühegi seaduse ega muu õigusaktiga. Vastupidiselt võivad sellistel tegevustel olla lapse jaoks pöördumatud negatiivsed tagajärjed.
Kergekäeline lapsendamine ei ole lapse huvides
Marta on 7-aastase Sandra
ema. Viis aastat tagasi suri Sandra bioloogiline isa. Aasta pärast Sandra isa
surma tutvus Marta oma tulevase abikaasa Indrekuga. Marta võttis abiellumisel Indreku
perekonnanime ja Indrek avaldas soovi lapsendada Marta tütar Sandra. Ühise
perekonnana elati koos veel kolm aastat. Sandra kutsus Indrekut oma isaks. Pärast
Marta ja Indreku lahkuminekut teatas Indrek, et kuna nende abielu on läbi, ei
soovi ta enam Martast ega Sandrast midagi kuulda. Ühtlasi tahab Indrek lapsendamisest
loobuda.