Kas vanemal, kes ei ela lapsega igapäevaselt koos, ei olegi enam võimalik olla lapsevanem või osaleda lapse elus ilma kohtusse pöördumata?

Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Sama sätte lõike 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus)  ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.

Vastavalt PKS § 124 lg 1 on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda.

Lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ja mõlemal vanemal on õigus ja kohustus suhelda isiklikult oma lapsega.

Vanema õigused ja kohustused oma lapse suhtes kehtivad sõltumata sellest, kas vanem elab lapsega koos või mitte, välja arvatud juhul, kui vanema õigusi on kohtu poolt piiratud.

Olukorras, kus üks vanem ei tee teise vanemaga koostööd lapsega seotud küsimustes ega aita kaasa vanema ja lapse lähedase suhte säilimisele, on sõltumata kohtusse pöördumisest suhtluskorra määramiseks või hooldusõiguses muudatuste tegemiseks, eraldi elaval vanemal siiski võimalus lapse elus aktiivselt osaleda muul viisil. Alljärgnevalt on toodud mõned soovitused, kuidas seda teha:

Osale lapse lasteaiaga seotud tegevustes – suhtle lasteaia õpetajatega, ole vanemate meililistis, liitu rühma sotsiaalmeediakontoga, tee end lasteaedade infosüsteemi ELIIS kasutajaks (kui Sinu lapse lasteaed on sellega liitunud), käi lastevanemate koosolekutel, osale lapse arenguvestlustel, isade/emadepäeva tähistamistel, jõulupidudel, laatadel, tunne huvi selle vastu, kes on Sinu lapse sõbrad, kes on nende vanemad, mine lapsega lasteaiarühma sõprade sünnipäevadele jms;

Osale lapse huvitegevustes – suhtle treenerite/õpetajatega, käi vaatamas lapse treeninguid, võistlusi, esinemisi, korralda lapse trenni/huviringi viimine/toomine, kui laps käib trennis/huviringis alal, mida on võimalik koos harrastada, tehke seda.

Osale lapse koolitegevustes – suhtle õpetajatega; ole vanemate meililistis, liitu lapse klassiga seotud sotsiaalmeediakontoga, vaata lapse kooli sotsiaalmeediakontot, tee end koolide infosüsteemi E-kool kasutajaks, käi lastevanemate koosolekutel, osale lapse arenguvestlustel, paku abi õppetöövälistes tegevustes, osale isade/emadepäeva kontserditel/tähistamistel, vanematele pühendatud kooliüritustel, tunne huvi selle vastu, kes on Sinu lapse sõbrad, kes on nende vanemad, võimalda lapsel osaleda sõprade sünnipäeval, korralda transport jms.

Hoolitse lapse tervise eest – käi lapsega arsti juures, tunne huvi tema tervise vastu, suhtle tema perearstiga, kui laps jääb haigeks, võta haigusleht ja ole lapsega kodus. Kui lapsel on vaja eriarsti abi, hoolitse selle eest, et laps seda saaks.

Ole lapse jaoks olemas – kui füüsiliselt ei ole iga päev võimalik kohtuda, saab lapsega suhelda sõltuvalt vanusest ka telefoni või muu sidevahendi, sh Messengeri, WhatsUp vms kaudu. Kasuta seda võimalust mitte ainult selleks, et küsida, kuidas lapsel läheb või millega ta parasjagu tegeleb, vaid ka selleks, et vajadusel lapsega koos õppida või lahendada mõnda muud küsimust, mis on lapse jaoks antud ajahetkel oluline. Laps peab teadma, et tal on alati õigus ja võimalus oma vanemale helistada ja see vanem on tema jaoks olemas, kasvõi selleks, et tuua poest keset koolipäeva paki mahajäänud kriite.

Lahku läinud vanemate vahelised suhted võivad olla äärmiselt keerulised. Oluline on, et laps tunneks ja teaks, et tal on kaks teda armastavat vanemat sõltumata sellest, kas nad elavad koos või eraldi. Lapse parimatest huvidest lähtuvad vanemad teevad omavahel koostööd nii kooselu ajal kui ka selle lõppemise järgselt. Eriti oluline on, et lapsega kooselav vanem toetaks ja aitaks kaasa lapse ja eraldi elava vanema lähedase suhte säilimisele. See on oluline justnimelt lapse seisukohast. Juhul, kui lapsega koos elav vanem siiski koostööd ei tee, on teisel vanemal mitmeid võimalusi lapse elus aktiivselt osalemiseks ja seda sõltumata sellest, kas kohtu kaudu on määratud vanema ja lapse suhtluskord või tehtud muudatusi vanemate ühises hooldusõiguses.